Natura alade märkimine

Metsaproff omab pikaajalist kogemust natura alade märkimisel. Oskame määratleda looduskaitsealuseid objekte ja omame laialdlasi teadmisi seadusandlusest.

Mis on Natura ala? Natura 2000 on nimeks üle-euroopalisele linnu- ja loodusalade võrgustikule, mis loodi selleks, et kaitsta Euroopa väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti.

Linnastumise, infrastruktuuri ja tööstuse arengu, põllumajanduse intensiivistumise ja üldise saastatuse suurenemise tõttu on sattunud kogu Euroopas ohtu paljud looduskooslused, linnud ja loomad.

150 Euroopas elutsevast imetajaliigist on tänaseks ohustatud pooled; 520 linnuliigist, 180 roomajate ja kahepaiksete liigist ning 150 kalaliigist on ohustatud kolmandik. 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas. Liikide elupaikade hävimisele on aidanud kaasa väetisterohke põllumajandus, soode kuivatamine, jõgede kaevamine kanaliteks jm sarnane inimtegevus.

Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kahte tüüpi alad:

– lindude ja nende elupaikade kaitseks moodustatud linnualad

– pool-looduslike ja looduslike elupaikade ning kaitset vajavate taimede ja loomade kaitseks moodustatud loodusalad

Loodusaladeks valitakse alad loodusdirektiivi I ja II lisas olevate elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kaitseks. Välja tuleb neid valida niipalju, et oleks tagatud kõigi lisades nimetatud elupaigatüüpide ja liikide säilimine pikemas perspektiivis.

Eestis tuleb määrata loodusalad 60 loodusdirektiivis nimetatud elupaigatüübi ja 51 liigi (15 soontaime-, kuus sammaltaime-, viis imetaja-, üks kahepaikse-, kaheksa kala- ja 16 selgrootuliiki) jaoks.

Ehkki nimekirjas on liike mõnevõrra rohkem, nende liikide jaoks, keda Eestis haruharva kohtab (pringel, ahm, atlandi tuur), loodushoiualasid valida ei saa.

Loodusaladeks sobib enamik meie kaitsealadest, millele lisanduvad  projektide-inventuuride käigus selgunud looduskaitseliselt väärtuslikud alad. Nende liikide ja elupaikade jaoks, mida olemasolevad alad piisavalt ei kaitse, tuleb leida uusi alasid.

Linnualadeks valitakse alad, mis sobivad kõige paremini linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja sealt puuduvate rändliikide kaitseks. Lindude elupaikade kaitse korraldamisel on oluline, et neil oleks piisavalt alasid nii sigimiseks ja toitumiseks kui ka ränedepeatuspaikadeks ja talvitumiseks. Linnualad tuleb moodustada lindude kaitseks kõige sobivamatesse kohtadesse ja just niipalju, et tagada piisaval hulgal nende liikide elupaikade säilimine.